Qeeper Nordic

Pakiautomaadid Euroopas: arvud, kasv ja Baltikum 2026

Punavalge DEPO pakiautomaat katuse, tulede ja puuteekraaniga terminaliga

Veel hiljuti oli pakiautomaat midagi, millest supermarketis lihtsalt mööda kõnniti. Täna võistlevad vedajad selle nimel, et pakiautomaat oleks jalutuskäigu kaugusel igast kodust. Kui palju neid praegu on, kes ehitab kõige kiiremini ja mida see muudab ettevõttele, kes annab kaupa klientidele üle? Selles artiklis oleme koondanud värskeimad avalikud arvud ja lisanud igaühele lingi allikale.

Lühike vastus

Pakiautomaadid on Euroopas kõige kiiremini kasvav osa tarnest väljaspool kodu. Last Mile Experts luges oma 2025. aasta aruandes 32 Euroopa riigis kokku 184 400 pakiautomaati, 20 % rohkem kui aasta varem. Ainuüksi InPosti pakiautomaatide võrgus oli 2026. aasta juuni lõpus 68 925 automaati, aastaga 29 % rohkem, samal ajal kui ettevõtte teenindajaga pakipunktide võrk kahanes 16 %. Ettevõtete jaoks tähendab see, et kliendid ootavad üha enam, et saaksid tellimuse kätte igal kellaajal ja kodu lähedal. Vedajate pakiautomaadid sobivad hästi tavalistele pakkidele. Suur, väärtuslik või erilist üleandmist vajav kaup nõuab endiselt ettevõtte enda kättesaamispunkti.

Mitu pakiautomaati on Euroopas?

Kõige põhjalikuma avaliku ülevaate annab Last Mile Experts, nõustamisfirma, mis kaardistab tarnet väljaspool kodu igal aastal. Tema aruande Out-of-Home Delivery in Europe 2025 järgi, GEL Proximity kokkuvõttes, oli Euroopas 32 riigis kokku 646 480 kättesaamispunkti väljaspool kodu. Neist 462 080 olid teenindajaga pakipunktid kauplustes ja kioskites (valdkonnas kasutatakse lühendit PUDO) ning 184 400 pakiautomaadid, rahvusvahelises valdkonnakeeles automated parcel machines. Pakiautomaatide arv kasvas aastaga 20 %.

Poola on täiesti omaette klassis:

Riik Pakiautomaate (2025. aasta aruanne)
Poola 45 325
Prantsusmaa 17 510
Ühendkuningriik 15 565
Ukraina 13 098
Hispaania 10 905

Poola võrk on ka tihe: iga 10 000 elaniku kohta on seal 17,3 kättesaamispunkti.

Kes ehitab pakiautomaatide võrku kõige kiiremini?

Poola pakiautomaatide operaator InPost avaldab oma võrgu suuruse iga kvartal. Tema 2026. aasta II kvartali tulemuste järgi, mis avaldati 31. augustil 2026, oli ettevõttel kõigil turgudel kokku 68 925 pakiautomaati, 29 % rohkem kui aasta varem:

  • Poolas 29 912, kasv 12 %
  • euroala turgudel 23 385, kasv 52 %
  • Ühendkuningriigis ja Iirimaal 15 628, kasv 41 %

Samal kaheteistkümnel kuul vähenes InPosti teenindajaga pakipunktide võrk 16 %, 29 281 punktini. Vähemalt InPosti puhul on suund selge: kui vedajal on valik, eelistab ta üha sagedamini automaati poeletile.

Poola näitab, kuhu see viib. 2026. aasta II kvartalis jõudis InPosti 198,0 miljonist Poola pakist pakiautomaati 146,6 miljonit ehk umbes 74 %. Ettevõtte sõnul on 90 % linnaelanikest ja 66 % kõigist poolakatest mõni InPosti pakiautomaat seitsmeminutilise jalutuskäigu kaugusel.

Kojukanne siiski ei kao. Samas kvartalis kasvasid InPosti enda ukseni tarnete mahud Poolas 46 %, 51,4 miljoni pakini.

Miks viivad vedajad pakid ukse asemel pakiautomaati?

Majandusloogika on lihtne. Pakiautomaadi juures peatuv kuller jätab ühe peatusega maha kümneid pakke, selle asemel et sõita kümnete uste taha. Keegi ei pea kodus olema, nii et esimene kättetoimetamise katse õnnestub. Seda rõhutab pakiautomaatide kohta üldiselt ka 2021. aasta uuring ajakirjas Sustainability. Ja klient võtab paki kätte siis, kui talle sobib, mitte ei oota kodus tarneaega.

Vedaja jaoks tähendab see paki kohta vähem kilomeetreid ja vähem korduskatseid. Kliendi jaoks tähendab see, et pakk ootab teda lühikese jalutuskäigu kaugusel igal kellaajal.

Mis toimub Baltikumi pakiautomaatide turul?

Balti riikides on pakiautomaat juba vaikimisi valik. Omniva 2025. aasta tulemuste järgi on pakiautomaadid piirkonna populaarseim tarneviis. Ettevõte tugineb selles avalikele uuringutele ja oma statistikale. Omniva toimetas 2025. aastal kolmes riigis kohale 36 miljonit pakki, 11 % rohkem kui aasta varem. Lätis toimetas ta kohale 11,0 miljonit pakki, 10 % rohkem. Leedus toimetas ta kohale 15,7 miljonit pakki, samuti 10 % rohkem.

Linnades on võrgud tihedad. 2024. aasta novembris luges Läti Raadio Lätis kokku ligi 400 Omniva pakiautomaati (Baltikumis kokku umbes 1 300), DPD-l oli neid 350 ja Latvijas Pastsil 413. Latvijas Pasts oli alustanud sama aastat 250 pakiautomaadiga. Operaatorid ootasid, et edaspidi kasv aeglustub, sest võrk oli juba ulatuslik.

Kasv on liikunud väiksematesse kohtadesse. Omniva plaanis 2026. aastal paigaldada väiksematesse asulatesse 400–500 pakiautomaati ning esimesed 150 olid märtsiks valmis.

Turg ka koondub. 27. juulil 2026 teatas Deutsche Post DHL Group, et ostab Venipaki, millel on Baltikumis umbes 800 pakiautomaati. Läti avalik-õiguslik meedia teatas, et tehing ei olnud veel lõpule viidud, ning Läti Logistikaassotsiatsiooni juht ootas, et kasutajad märkavad peale pakiautomaatide värvi vähe muutusi.

Ja Hollandis?

Hollandi tarbijad on Euroopa aktiivsemate e-ostlejate seas. Eurostati e-kaubanduse statistika järgi oli 2025. aastal viimase kolme kuu jooksul veebist ostnud inimeste osakaal suurim Iirimaal (87 %) ja Hollandis (86 %). Kogu ELis ostis samal aastal veebist 78 % 16–74-aastastest internetikasutajatest, 2015. aastal oli see näitaja 62 %.

Pakiautomaadid jõudsid Hollandisse hiljem kui Poola, kuid võrgud kasvavad kiiresti. 2025. aasta märtsis teatas PostNL ANP uudise järgi, et tal on umbes 1 100 pakiautomaati ja et ta lisab samal aastal üle 500, investeerides 10 miljonit eurot. Ettevõte ootas, et tarbijad hakkavad tema pakiautomaate kasutama kaks korda rohkem.

Kas pakiautomaadid on kliimale paremad?

Sageli, aga mitte iseenesest. 2021. aasta Sustainability uuring jõudis järeldusele, et pakiautomaadid vähendavad läbitud vahemaid ja CO2-heidet üksnes „teatud olukordades“. Praktikas tuleb kasu sellest, et palju pakke koondatakse ühte peatusesse ja ebaõnnestunud kättetoimetamisi jääb vähemaks. Kasu kahaneb, kui klient sõidab ühe paki järele eraldi autoga. Pakiautomaat kodutee ääres, jaamas või supermarketi kõrval, kuhu klient niikuinii läheb, hoiab kasu alles.

Soovitus: kui paigaldate pakiautomaadi ise, pange see sinna, kust teie kliendid niikuinii mööda käivad, mitte sinna, kus juhtumisi on vaba ruumi.

Mida see teie ettevõttele tähendab?

Arvudest järeldub kolm asja.

  1. Kliendid ootavad, et saavad tellimuse kätte igal kellaajal. Ainuüksi InPostil on Poolas 21 miljonit regulaarset pakiautomaatide kasutajat. Ettevõte, kus kauba saab kätte üksnes letist kella üheksast kuueni, ootab, et klient kohaneks tema järgi.
  2. Vedajate pakiautomaadid on ehitatud vedajatele. Nende lahtrid on mõõdetud tavalistele pakkidele, need töötavad vedaja tarkvaraga ja kannavad vedaja brändi. See sobib e-poele, mis saadab väikeseid pakke. Vähem sobib see ettevõttele, kelle kaup on suur, kelle üleandmine vajab kontrolli või kes soovib, et klient tuleks tema enda juurde.
  3. Oma kättesaamispunkt on teistsugune toode. Pakiautomaat teie enda kaupluse, esinduse või lao juures toob kliendi teie juurde, töötab teie enda süsteemidega ja selle lahtrid vastavad sellele, mida te tegelikult väljastate.

Mida me kohapeal näeme

Meie ehitatud kapid ei ole vedajate võrkudele konkurendid, vaid täiendus. Need teevad seda, mida vedaja pakiautomaat ei suuda. Autoesindustes hoiavad need autovõtmeid, mis antakse üle enne avamist. Põllumajandusmasinate müüja juures väljastavad need varuosi pärast tööaega. JYSK-is Riias, Tallinnas ja Reykjavíkis hoiavad need diivaneid ja madratseid, mida ükski tavaline pakiautomaat vastu ei võtaks.

Kuidas valida: vedaja pakiautomaat või oma?

  • Kasutage vedaja võrku, kui saadate tavalise suurusega pakke üle riigi laiali elavatele klientidele ja üleandmiseks piisab koodist.
  • Kaaluge oma pakiautomaati, kui kaup on suur või ebatavalise kujuga, kui klient peaks tulema teie juurde, kui üleandmine vajab teie enda protsessi (võtmed, dokumendid, tagastused) või kui soovite, et bränd, lahtiolekuajad ja kliendiandmed oleksid teie enda käes.
  • Kontrollige mõlemal juhul asukohta: pakiautomaati, millest inimesed niikuinii mööda käivad, ka kasutatakse ning see säilitab oma kliimakasu.
  • Küsige liidestuse kohta: kuidas pakiautomaat suhtleb teie e-poe, ERP või kassasüsteemiga ja kes seda jälgib.

Korduma kippuvad küsimused

Mitu pakiautomaati on Euroopas?

Last Mile Expertsi 2025. aasta aruanne luges 32 Euroopa riigis kokku 184 400 pakiautomaati ja lisaks 462 080 teenindajaga pakipunkti. Kõige rohkem oli neid Poolas, 45 325 pakiautomaati.

Kui kiiresti pakiautomaatide võrgud kasvavad?

Sama aruande järgi kasvas pakiautomaatide arv Euroopas aastaga 20 %. InPosti enda võrk kasvas 2025. ja 2026. aasta II kvartali vahel 29 % ning euroala turgudel 52 %.

Kas pakiautomaadid asendavad kojukannet?

Mitte täielikult. Poolas jõudis 2026. aasta II kvartalis umbes kolm InPosti pakki neljast pakiautomaati, kuid InPosti ukseni tarnete mahud kasvasid seal samas kvartalis ikkagi 46 %. Pakiautomaadid võtavad turuosa, kuid kojukanne jääb alles.

Kas pakiautomaadid on Baltikumis populaarsed?

Jah. Omniva nimetab neid Balti riikide populaarseimaks tarneviisiks. Ainuüksi Lätis oli Omniva pakiautomaatide võrgus 2024. aasta lõpuks ligi 400 automaati ning ka DPD-l, Latvijas Pastsil ja Venipakil on oma suured võrgud.

Kas ettevõttel võib olla oma pakiautomaat?

Jah. Jaemüüjad, autoesindused, ülikoolid ja laod kasutavad vedajate võrkude kõrval oma pakiautomaate oma kauba ja klientide jaoks. Meie nutikapid ja eritellimusel kapid on tehtud just selleks.

Allikad

Kas mõtlete oma kättesaamispunktile, mis töötaks nende vedajate pakiautomaatide kõrval, mida teie kliendid juba kasutavad? Võtke ühendust.

Võtke ühendust

Kirjutage meile asukohast ja sellest, mida kapp väljastab. Esmalt tuleme tagasi küsimustega, siis joonisega.